 | | Efektiivne ja usaldusväärne kõrgkvaliteedilise suruõhu tootmine | |
Suruõhu töötlemine on hädavajalik |  |
Kõrgkvaliteedilise suruõhu allikas on ülioluline pruuli-, joogi- ja toiduainetööstuses. Kuna erinevad kasutusalad on aga erinevate suruõhu kvaliteedinõudmistega, võeti aastal 1991 kasutusele ISO standard 8573-1, mis sätestas kindlad kvaliteediklassid. Sellegipoolest soovisid mõned tootjad seda edasi arendada ning defineerisid jääkõli piirarvud. Seega võeti aastal 2001 kasutusele nn. "Klass 0". Kuid mida see tähendab? Mis on parim viis suruõhu kvaliteedi saavutamiseks ja säilitamiseks vastavalt sellisele klassifikatsioonile? 1991. aasta ISO standardi 8573-1 sätted olid oluliseks sammuks, kuna nendega määrati kindlad õhukvaliteedi definitsioonid ning kaotati ebamäärased terminid nagu "praktiliselt õlivaba" või "puhas". Vastavalt sellele peaks Klassi 1 suruõhus õli jääksisaldus olema ≤ 0.01 mg/m³, tahkete osakeste diameeter peaks olema väiksem kui 0.1 µm ja kontsentratsioon alla 0.1 mg/m³. Jääkniiskuse tasemed peaksid olema tagatud kastepunktiga ≤ -70 °C. 2001. aastal kasutusele võetud uue "Klassi 0" eesmärgiks oli suruõhusüsteemide tootjatele ja kasutajatele pakkuda kindlad suruõhu kvaliteediväärtused, mis oleksid paremad kui Klass 1. Klass 1 hõlmas samas aga jääkõli väärtusi alla 0.01 mg/m³, ning loomulikult katab see ka väärtust "0". Sama käis ka jääkniiskuse ja jääkosakeste hulga kohta. Praktikas seega võib "Klassi 0" pigem pidada segadusttekitavaks, kuid mitte lihtsustavaks. Kvaliteetne suruõhk: töötlemiseta võimatu
Vaatamata saavutustele õhusaaste piiramise vallas, peab kurbusega tõdema, et õhusaaste tase mitmetes piirkondades kasvab jätkuvalt. Suur osa sellest saastest on mineraalõli aerosoolidest ning muud gaasilised süsivesinikud. Isegi pakendamiseks mõeldud süsteemid, mida kasutatakse toiduaine- ja farmaatsiatööstuses kus hügieen on ülioluline, suurendavad süsivesinike sisaldust välisõhus. Kompressorisüsteemid tõmbavad tihtipeale välisõhuga koos sisse suure hulga saastaineid. Selle tõttu on võimatu tagada täpselt defieneeritud suruõhukvaliteeti ilma vajalike õhutöötlusmeetmete rakendamist, eriti kui ei ole täpselt teada, mis saastained on juba sisseimetavas õhus. Seda sõltumata suruõhu tootmismeetodist ning kehtides ka siis, kui suruõhusüsteemide komponendid, näiteks kompressor, on sertifitseeritud "Klassiga 0" kindlates sissetõmbetingimustes. Tegelikult on aga üpriski keeruline tagada, et suruõhu süsivesinike ja jääkõlide sisaldus on 0.0000 mg/m³. Tunnustatud eksperdid on aga üksmeelel, et süsivesinike ja jääkõli sisalduse tuvastamine alla 0.003 mg/m³ on väga keeruline ning seega on seda suruõhuvõrgus väga raske tõendada. Sertifitseeritud töötlussüsteemid
Kuna kasutajad peavad olema kindlad, et nad saavad mistahes tööoludes sama kvaliteetsed suruõhku, on olemas ainult üks võimalus: tuleb kasutada õhupuhastussüsteemi, mis on valmistatud ja sertifitseeritud vastavalt ISO standarditele. Samas on võimalik süsteeme sertifitseerida vastavalt mitmetele töötlusklassidele (Joonis 1) vastavalt kliendi vajadustele, kuna iga süsteem ei pruugi vajada tippkvaliteediga suruõhku. Süsteemid nn. õlivabade kruvkompressoritega peavad rakendama puhastussüsteemi, mis vastab vähemalt sama rangetele kvaliteedinõudmistele (Joonis 2). Isegi juba 10 aasta eest tootis Kaeser kompressoreid, mille jääkõliväärtused olid märkimisväärselt paremad kui kvaliteediklassi 1 poolt nõuti, ning kompressoritele anti seetõttu ka TüV (Saksamaa tehnilise järelvalve amet) kvaliteedisertifikaat. Kuid peale "Klassi 0" kasutusele võtmist tekkisid järgmised küsimused: Mida peaks sisaldama mõõtmisprotokoll? Selleks, et dokumenteerida kõige täpsemaid väärtusi, otsustati lisada täpsed arvud 0.00233 ja 0.00238 mg/Nm³, selle asemel, et kasutada matemaatiliselt korrektset ja paremini turustatavat alternatiivi: ümardada allapoole arvuni "0" tühiste mõõtmisväärtuste tõttu.
Kasutajad võivad neid mõõtmistulemusi usaldada, kuna mõõtmine leidis aset tavapärastes kasutustingimustes. Lisaks sellele ei toetu Kaeser Kompressoren sissetõmbeõhu (kõikuvale) kvaliteedile, vaid paigaldab rakendusest johtuvad töötlemissüsteemid, mis lõikavad kasu optimiseeritud monitooringust tagamaks parima usaldusväärsuse. 'Tavapärased kasutustingimused' tähendab seda, et kompressor kasutab õhku, mis on sarnase kvaliteediga kui tavalistes tööstusoludes. Ilma töötlemata ei saa tagada usaldusväärsust
Need, kes usuvad, et töötlemata suruõhku võib kasutada koos tundlike toodete, näiteks nagu jookide, toiduainete või ravimitega, kohtuvad kindlasti peagi tootmis- ja kvaliteediprobleemidega. Põhjused selleks on järgmised: esiteks, sissetõmmatava õhu tundmatu kvaliteet ja teiseks on "õlivabade" kompressorite ainsaks õlivabaks kohaks suruõhukamber. Isegi sellistes süsteemides tuleb õlitada liikuvaid osi nagu laagreid ja võlle, ning need osad on suruõhukambrist eraldatud ainult tihendite abil. Kokkuvõte
Kuna suruõhu töötlemine on ülivajalik kõrgekvaliteedilise (ISO Klass 1) suruõhu tootmiseks, on kõige kasulikum valida kõige tulutõhusam ja energiasäästlikum süsteem. Sellised süsteemid koosnevad kompressorist, õhu töötlemisest ja juhtsüsteemist/monitooringsüsteemist. Kuna Kaeseril on juba aastast 1997 kvaliteedisertifikaat kõigele eelnimetatule, siis on Kaeser ideaalseks valikuks.
|
